Viskla küla

Ajalugu

 Viskla küla on esmakordselt mainitud 1379. aastal algupärase nimega Visschele. Varem jagunes Viskla küla Suurkülaks ja Saunakülaks. 1920. aastal väljaantud ajakirjas „Kodu“ on võrreldud Kose kihelkonna saunakülasid naaberkihelkondade omadega. Kose kihelkonna saunakülad oli väga armetud. Elumajad olid enamasti suitsuonnid: madalad palkidest seinad olid viltu vajunud, alt mädanenud, õlgkatused katkised. Toad olid savipõrandaga, väikesed, nõgiste seintega, suure paekivist kerisega ahjuga.  Peakohal asusid nõgised  parred, kus vilja kuivatati ja puid hoiti. Saunikud olid suitsust tõmmuks muutunud. Maja ühes otsas oli rehealune vilja hoidmiseks ja peksmiseks, talvel kasutati seda laudana. Saunast eemal oli ka loomalaut, mis oli veel viletsamas seisus kui elumaja.

Viskla saunakülas olid 1910. aasta paiku peaaegu kõik suitsusaunad. Enne Esimest maailmasõda omandasid inimesed oma kohad pangalaenu abil ning ise peremeheks saades hakati korstnaid tegema.

Pärandkultuuri objektid

Pärandkultuuri objektidest asuvad Viskla külas Oskari kuusik, Kiigemägi, metsavendade punker ja Mäe metsavahikoht.

Rahvastik

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 82 inimest.

Kontakt

Viskla küla
külavanem Kristel Kadapik

telefon:  52 09 071
e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

 
Ürituste Kalender
<<  August 2017  >>
 E  T  K  N  R  L  P 
   1  2  3  4  5  6
  7  8  910111213
14151617181920
21222324252627
28293031