Kata küla

Ajalugu

Kata küla on esmakordselt mainitud „Taani hindamisraamatus“ 1241. aastal ( Katal ) 12 adramaa suuruse külana. Varem samas omaette külana eksisteerinud Võivere ( Wetevere ) küla mainitakse „Taani hindamisraamatus“ 1241. aastal 4 adramaa suuruse külana.

Külas on 10 kultusekivi, kaks kivikalmet „Kääbasmägi“ ja „Kullakangur“, kolm muistset asulakohta, hiiepaik, ohvrikadakas, Kataveskit mainitakse esmakordselt 1447. aastal.

Kata küla kuulus Tuhala mõisale. Tuhala kool asutati 1639.aastal. Tuhala kirik aastast 1777 kuulus kuni 1913. aastani Tuhala mõisale. Sellest tulenevalt on Kose kihelkonnas ainulaadsena Eestis kaks kirikut. Läheduses on kahe matusekabeliga Tuhala kalmistu.

Rahvusvahelise tähtsusega Tuhala karstiala ( 188 ) läbib Pirita vasakpoolne lisajõgi – Tuhala, mis Ämmaaugust alates voolab kolmeharulisena 6 km maa all. Suurvee ajal kaob jõgi maa alla enam kui 80 neelukohast. Neist suurimaks on Eesti pikim, Virulase karstikoobas. Veesurve tõttu maaaluses jões hakkab Tuhala Nõiakaev keema ja Kuie jõeorg täitub veega.

Tuhala looduskeskuse õuel on Ülo Õuna ( 1940 – 1988 ) skulptuuride aed ja läheduses mälestusmärk karstiuurija Ülo Heinsalule ( 1928 – 1994 ).

Pärandkultuuri objektid

Pärandkultuuri objektidest on  külas kaks linaleoauku Veetõusme allikate juures.

Rahvastik

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 58 inimest.

 
Ürituste Kalender
<<  Detsember 2017  >>
 E  T  K  N  R  L  P 
      1  2  3
  4  5  6  7  8  910
11121314151617
18192021222324
25262728293031