Ajalugu

Liiva küla sai oma nimetuse peale 1869. aastat kui kaotati Kirimäe karjamõis. Küla oli jõukama Karla küla saunaküla .

1920. aastal väljaantud ajakirjas „Kodu“ on võrreldud Kose kihelkonna saunakülasid naaberkihelkondade omadega. Kose kihelkonna saunakülad oli väga armetud.

 Elumajad olid enamasti suitsuonnid: madalad palkidest seinad olid viltu vajunud, alt mädanenud, õlgkatused katkised. Toad olid savipõrandaga, väikesed, nõgiste seintega, suure paekivist kerisega ahjuga.  Peakohal asusid nõgised  parred, kus vilja kuivatati ja puid hoiti. Saunikud olid suitsust tõmmuks muutunud. Maja ühes otsas oli rehealune vilja hoidmiseks ja peksmiseks, talvel kasutati seda laudana. Saunast eemal oli ka loomalaut, mis oli veel viletsamas seisus kui elumaja.

Liiva külas oli maa varem päriseks ostetud. Seal hakati juba enne Esimest Maailmasõda saunadele korstnaid ehitama.

Pärandikultuuri objektid

Pärandkultuuri objektid Liiva külas on Hundikuristik ja Jetinõmme.

Rahvastik

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 66 inimest.