Raveliku küla

Ajalugu

Raveliku küla on esmakordselt mainitud „Taani hindamisraamatus“ 1241. aastal ( Rauelik ) 18 adramaa suuruse külana.
Raveliku külas paikneb asulakoht, kultusekivi ja ohvriallikad „Sepa allikas“ ja „Silmaallikas“.

Ohvriallikast kirjutab Jaan Jung oma teoses „Muinasaja teadus eestlaste maalt“ III osas 1910. aastal „ Ohwrihallikas Rawila mõisa maa sees, kuhu rahasid, kartuleid, ube, riideid ja kõiksugu wiljajagusid on wiidud. Sealt olla kõigesuguste haiguste wastu terwisewett wiidud, millest alati abi saadud. ... Kui inimesel paised, sammaspoolikud ehk muud sellesarnased wead on, siis minna inimene ihualasti hallikasse ja wead olla warsti kadunud. Ükskord olnud keegi suurtsugu preili Paides niisuguses haiguses, mida keegi tohter ära ei olla arstida saanud. Wiimaks õpetanud üks maaarst, et Rawila Sepa ohwriallikast pidada wett tooma, kuhu selle eest hallikasse üks hõberubla peab wiskama ja teine hõberubla peab Rawila walla waestele antama, mispeale warsti terwist saada. Preili teinud ka nõnda ja saanud kohe terweks. Kord olnud üks wana kawal mees ja hakanud ohwrirahasid hallikast wälja korjama. Ta pidanud aga need rahad kohe kõrtsi wiina eest ära andma, sest kui ta neid taskus kannud, siis löönud ta ihu wistrikka täis, mis enne ei ole ära paranenud, kui ta need kõrtsi wiina eest ära annud.“.

Rahvastik

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 57 inimest.

 
Ürituste Kalender
<<  Juuni 2017  >>
 E  T  K  N  R  L  P 
     1  2  3  4
  5  6  7  8  91011
12131415161718
19202122232425
2627282930